22.04 leidis aset järjekordne tore loengupäev “Lendame targalt ja enesekindlalt”.
Alustasime plaani järgi kl. 9:00 Ülemiste City koolituskeskuses.
Võiks öelda, et aeg läks lennates, osavõtjad olid entusjastlikud ning laskusime korduvatese keskusteludesse erinevate lennundusnüanside ja olukordade üle. Vahepealsete kohvi ja suupistepauside ajal turgutust saanud kõnelesime lennundusajaloost ning sellest, miks lennuk õhus püsib ja isegi sellest, kuidas piloodiks saab. Usun, et küsimusi ja juttu oleks jätkunud kauemakski kui ajaliselt planeeritud.
Seekord oli meil ka suurepärane võimalus külastada Nyxairi lennukit ATR-42, kus meid kohtasid alati särasilmne stjuardess Kadri ning kapten Juho. Nemad selgitasid värskelt lennust tulnuna lennuki ja oma ameti üksikasju.
Päeva II pool kulges kolleeg Triinu taktikepi all ja tema tutvustas meile inimeste mõttemaailma, olukordadest arusaamu ja seda, mis teha siis, kui meie enda mõtted võivad meile vastanduma hakata. Ja peamine seda, kuidas selle kõigega toime tulla.
Päeva viimane etapp möödus Tallinna Lennuliiklusteenistuse lennujuhtimise keskust külastades, kus vahetuse vanem ja töötavad lennujuhid meile oma tööst ülevaate andsid ning küsimustele vastasid.
Usun, et meil on nüüd rohkem inimesi, kes teavad, kuidas targalt lennata! 🙂
Tahan tänada kõiki osalejaid, sest juba kohale tulek on võit omaette!
Tänan Triinu, kes lisaks muule tegi väga suure taustatöö ja oli mulle pidevaks abiks!
Tänan Nyxairi juhtkonda, kes lubasid meid oma lennukisse ja muidugi Kadrit ja Juhot, kes meile lennukit näitasid!
Suur tänu Tallinna Lennujuhtimise teenistusele ja lennujuht Georgile, kes aitas meil lennutorni külastust organiseerida!
Peatsete kohtumisteni ja uutele koolitustele registreerumine juba toimub:
Inimene on tahtnud lennata juba alates sellest, kui oma iseteadvust mäletab. Loodus ei ole inimesele lennuvõimekust andnud, kuid ikka on lindude majesteetlikus, lendamise võlu, salapära ja eelis ülejäänud looduses teda köitnud. Huvi uute teadmisete ja oskuste vastu on inimkonda alati tiivustanud. Nii oleme ka lennunduses enam, kui saja aasta jooksul astunud suured sammud edasi ja lendamine on saanud inimkonnale omaseks ning muutunud kiireimaiks ja mugavamaks transpordiviisiks. Samuti on see muutunud väga turvaliseks. Kuna lendamine on inimkonnale üpris uus, on ka üpris inimlik, et miski meie sees muudab meid veidi kahtlevaks ja pelgus uue kogemuse ees on meile loomuomane. Kuidas siis lennata enesekindlalt ja teadlikult?
Tean kogenud lendurina, et meie seas on suur hulk inimesi, kes lendamist pelgavad – kes suuremal, kes vähemal määral. Paraku olen kohanud olukordi, kus reisijad enne lendu reisist loobuvad. Uuringute põhjal on kindlaks tehtud, et 33 – 40% igapäevalendajatest kardavad lendamist ja 2,5% kannatavad tõsisema aviofoobia all. Kui võrrelda omavahel mehi ja naisi, on enamus ebakindlust tundjate seas naised.
Lennuhirm
Lennuhirmu puhul, nagu teistegi hirmudega, on tegemist lihtfoobiaga ehk väga lihtsustatult kardetakse mingit olukorda või objekti, mis on tegelikkuses ohutu. Antud objektiks selles kontekstis on lennuk ja arvatakse, et võib juhtuda õnnetus. Rahustuseks võin väita, et õnnetused võiksid meid tabada pigem kodus, igapäevaelus või tööl, kuid mitte lennates – õnnetusse sattumine näiteks teel tööle on tuhandeid kordi tõenäolisem. Juba lennureisi planeerides peaksite mõistma, et õnnetusse sattumise tõenäosus on suurem lennuväljale sõites ja lennukisse jõudes on teie võimalus õnnetusse sattuda drastiliselt langenud. Nii, on mõni naljahambast kapten enne lendu reisijaid tervitades öelnud: „Lugupeetud reisijad! Ohtlikum osa teie reisist on nüüd möödas“ 😊 Ka statistiliselt on leitud, te peaksite lendama iga päev 10000 aastat järjest, et lennuõnnetusse sattuda. Lennukid on väga turvalised!
Kuid mida me siiski kardame, isegi kui teame, et tegemist on kõige turvalisema transpordiliigiga? Nagu öeldud, käib võitlus hirmuga meie endi sees ja ikkagi on kuidagi nii, et me ei taha või ei suuda mõista lendamise olemust. Me kuulame spetsialiste, sõpru-tuttavaid, töötame läbi kogu lendamist puudutava materjali, kuid, kui saabub lendamise päev, tunneme ikka ebakindlust. Loodus on meid nii programmeerinud, hakates oma suurima hirmuga silmitsi seisma, tekib meil tunne hädaohust, erutume ja käivitub alalhoid.
Kõigepealt soovitan aru saada, et hirm tuleks ohust enda jaoks eraldada. Teadvustage, et te kardate, kuigi reaalset ohtu tegelikult ei ole. Lennukisse asudes olete andnud end kindlatesse kätesse, teid ümbritsevad meeskonnana professionaalid, kes teevad seda tööd päevast päeva, aastast aastasse. Lennukid ise on läbinud tuhandeid kontrolle ja vastavalt sertifitseeritud. Juhtimissüsteemid on kahe- ja enamkordselt turvatud.
Meie hoiakus tulevase lennu ees mängib suurt rolli lennule eelnev meelteseisund. Mida kergemini inimene ärritub, seda lihtsam on erutust esile kutsuda. Peaksite välja selgitame, mis just teid kõige rohkem ärritab. Ka teised segavad tegurid suurendavad konkreetset kartust ja võimendavad teie hirmu, sh lennuhirmu. Siinkohal oleks paslik soovits – ärge tarbige enne lendu alkoholi või muid stimulante, mis võivad esile kutsuda erutust või paanikahooge. Nendeks on muu hulgas suitsetamine ja kohvijookide liigne manustamine.
Mõned näpunäited targaks ja eneseteadlikuks lendamiseks
Puhake enne väljalendu normaalselt. Toituge tavaliselt ja jooge piisavalt vedelikke.
Planeerige reis nii, et sellel oleks vähe stressifaktoreid: vaadake, kas on olemas kehtivad reisidokumendid, kas pagas on nõuetekohaselt pakitud, töötage välja teekond lennujaamani jms.
Planeerige lennuväljale jõudmine piisavaga varuga, et vältida hilinemisi ja muid tagasilööke, mis võivad teid ärritada. Mõelge juba ette, et teil kulub aega võimalikes liiklusummikutes, check-inn´i sabas, turvakontrollis, suurematel lennuväljadel ka õige terminali ja värava leidmine. Need protseduurid on tavalised formaalsused, kuid ka kindlamatele lendajatele stressi tekitavad. Leppige endaga kokku, et see rutiin on tarvis lihtsalt läbi teha ja teil on selleks piisavalt aega.
Lendu oodates pühendage end mõttele, mille tõttu olete üldse reisi ette võtnud. Mõelge näiteks, et teid ootab ees mitte lennu, aga bussireis. Mõelge sellele, mis te tavaliselt bussisõidu ajal teeksite. Mõelge näiteks sihtkohale, puhkusele, inimestele, keda te kohtate, sündmusele, kuhu suundute jne.
Lennukisse astudes mõelge, et te olete astunud maailma kõige turvalisemasse keskkonda ja olete end andnud kätesse, kus teid ümbritsevad oma ala välja õppinud asjatundjad. Salongipersonalile võib julgelt öelda, kui end ebakindlalt tunnete. Kui on võimalik, leiavad nad teie jaoks aega. Kartust võite mainida ka kaasreisijatele, et nad oskaksid teist aru saada ja aidata.
Kui teil on istekohaks oma eelistus, kus end mugavamalt tunnete (näiteks vahekäik või aknaalune koht), broneerige oma lennupilet vastavalt. Kui olete seda teha unustanud, andke sellest kaasreisijatele või stjuardessidele teada. Nad võivad teid võimalusel ümber paigutada. Samuti on teised reisijad kohtade vahetusega tavaliselt väga vastutulelikud
Lennus hoidke oma mõtted mujal ja katsuge ennast keskkonnast eraldada – lugege põnevat raamatut, vestelge kaasreisijatega, lahendage ristsõnu või sudokusid, kuulake meeldivat muusikat, vaadake filmi.
Mis kõige tähtsam, peale lendu tundke enda üle uhkust ja kiitke ennast. See aitab suuresti teil järgmist lendu teadlikult ette võtta. Pealegi on leitud, et just teadlik ja oskuslik lendamine ise on kõige parem ravi lennuhirmu vastu.
Põhjused ja olukorrad, mis kartust põhjustavad
Turbulents. Enamasti tuuakse just endale põhjuseks, et turbulents on lennukile väga ohtlik ja õnnetus on varmas tulema. Tegelikult see nii ei ole. Lennukid on konstrueeritud ülimalt vastupidavaks ja kuigi turbulents on vahest ebameeldiv ei ole maailmas ühtegi turbulentsist tingitud õnnetust juhtunud.
Turbulents on õhuosakeste ebakorrapärane liikumine, millega kaasnevad õhukeerised. Et kõige piltlikum turbulents lahti seletada, on tuua paralleel jõgedest – nende kohtumiskohtades tekivad samuti veekeerised ja kui paadiga neid ületada, hakkab paat kõikuma. Nii on ka õhumassides, mis on samuti piltlikult suured õhujõed, et nende kokkupuuteala läbides hakkab lennuk rappuma. Vahe on selles, et õhukeeriseid ei ole silmaga näha.
Ilmastik. Lenduritele on antud väga täpsed juhised, millistes ilmastikuoludes lennukit opereerida võib. On olemas maksimaalsed tuulepiirangud, nähtavuskriteeriumid ja muud piirangud, milledest väga täpselt kinni peetakse. Sademetes lendamiseks on omad protseduurid ja üldiselt need lendamist ei mõjuta. Loomulikult on lennukid varustatud ilmaradaritega ja lenduritele tagatakse igakülgne ja täpne ilmastiku informatsioon prognooside näol lende ette valmistades ja selle ajal. Kindlasti välditakse äikesesse lendamist. Välgutabavus lennukile on ülimalt ebatõenäoline ja nii uskumatu kui see ka poleks, ohtu selles pole. Lennukid on disainitud nii, et välk suurt kahju lennukile tekitada ei saa.
Lennufirmad, millega lennates rohkem raputab. Selline väide on täielik legend. Olenemata lennuki tüübist või firmast või piloodi oskustest sõltub lennu sujuvus eelkõige ilmast. Mitte ükski lendur ei kutsu raputamist ise esile ja pealegi oleks seda keeruline teha 😊. Fakt on see, et väiksemad lennukid võivad olla turbulentsile tundlikumad ja siit on taas hea paralleel tuua merendusse, kus suurematel laevadel on suures lainetuses sujuvam sõita, kui väikestel alustel.
Hilinemised. Tihtipeale antakse juba enne väljalendu teada lennuki hilinemisest. Hilinemise põhjuseid võib olla mitmeid ja peamiseks on lennuki hilinemine eelnevast lennust. Tavaliselt on lennufirmade poolt lennud planeeritud ühele lennukile terveks päevaks ja võiks ju tekkida küsimus, miks neid ei asendata teise lennukiga? Tavapärane on, et firmad ei hoia lennukeid reservis – see oleks ülimalt kulukas. Seega võib üks hilinemine lükata graafiku nihkesse terveks päevaks.
Hilinemisteks on erinevad põhjused: „liiklusummikud“ teekonnal (SLOT), ilmastik ja selle paranemise ootamine, ka reisijate ootamine eelnevatelt lendudelt, mis hilinevad ja palju muudki.
Reeglina teavitatakse hilinemistest esimesel võimalusel ja hilinemistel on kindlad põhjused. Hilinemiste tõttu ei tehta miskit „üle jala“ kiirustades ja esmatähtis on tagada lennu ohutu läbiviimine.
Erinevad helid. Lennukid on täis erinevaid mehhanisme ja päris ühe sõnaga on seda raske lahti seletada. Kõige tavapärasem, mida helide juures märkame, on mootorite pöörete muutused ja nende helide tugevus sõltub paljuski lennu etappidest. Vahest tekib tunne, et mootorid seiskuvad peale õhkutõusu. Põhjus on järkjärgulises tõusu profiilis, kus vahepeal tuleb kõrgust säilitada ja mingi aja järel tõusu jätkata. Seega peab lennuki mootoripöördeid muutma. Sellised olukorrad esinevad eelkõige suuremates lennujaamades, kus võib esineda tihedamat lennuliiklust. Samuti võib esineda mehaanilisi kolksatusi ja surinaid. Need võivad olla tingitud lennuki tagatiibade asendimuutustest ning rataste sisse-välja laskmisest ja muustki mehaanikast.
Öösel lendamine on ohutu ja ei eristu päeval lendamisest. See on nii nagu autosõidul aga võiks öelda, et lihtsamgi, sest kõiki reisilende viiakse läbi instrumentaaltingimustes ja õhus pole ka nii palju takistusi. Öösel on aga visuaalseid märke isegi lihtsam jälgida, kuna need eralduvad taustast.
Üle mere lendamine on samuti ohutu, nagu maismaa kohal. Kõik marsruudid on alati planeeritud nii, et kui peakski esinema mis iganes probleem, jõutakse lennata sobiva varulennuväljani.
Lendamine, see on imetore! Olen ise lennanud üle 30 aasta ja mul ei ole tekkinud kordagi olukorda, kus olen sattunud isegi õnnetuse lähedasse olukorda. Mul on üle 10000 lennutunni, mis tähendab, et olen oma elust lennukis veetnud üle 1 aasta ja 3 kuu. Ja ma ei ole tüdinenud. Minu jaoks on see ideaalne kooslus tööst ja hobist
Tulge meid kuulama ja saame teile täpsema ülevaate anda, üheskoos lennundusse ühiselt süüvida ning tulevikus lendate targemalt ja enesekindlamalt!
On rõõm teatada, et taas on algamas koolitus inimestele, kes tunnevad lendamise ees ebakindlust.
Kindlasti on teie või teie sõprade seas neid, kel ärevuse tõttu mõni lend kas ära jäänud või peaaegu ära jäänud, kuidas see on mõjutanud teie puhkuse algust või koguni sihtkohta?…. Või on seda tööandjale üpris põhjendamatu seletada, miks soovite lähetusel kasutada just maist transporti?…
Ärgem muretsegem, te ei ole üksi – uuringud näitavad, et 3/4 inimestest tunnevad lendamise eel ja lendamise ajal ärevust ja 33 – 40% neist suuremat kartust. See koolitus ongi teie jaoks! Mõtestame lahti lendamise olemuse, mis toimub lendamise ajal, kuidas aru saada erinevatest nähtustest ning kuidas teadlikult tekkivat ärevust ületada. Teiega jagavad kogemusi mitmed lennundusspetsialistid. Külastame Lennujuhtimiskeskust ja võimalusel ka päris ehtsat lennukit.
Koolitus kestab ca 6 h. Pausidel pakume kohvi ja suupisteid.
Koolituse mugava ja täpse asukoha selgitame välja enne koolituse algust. Kindlasti saab see olema Tallinna Lennuvälja lähedal.
